Seda juttu siia ümber trükkima ei hakka, eks need kaks asja peavadki teineteist täiendama, sest see kaustiku variant - olen ju 10 aastat sedasi kirjutanud ning ega ma siis sedasi üleöö ei saa maha jätta :):)
Roman teeb süüa ja kohe-kohe peaksid nad sarve puhuma, et kõik alumise korruse söögituppa sööma kutsuda. Tegelikult oli minu ja Paia kord, aga kuna me jõudsime täna nii hilja tagasi, siis ma pääsesin täna ..... meil on jah kohustused jagatud nii päevade kui ka maja piirkondade kaupa. Minu vastutada on sel nädalal näiteks see, et elutuba/telekatuba või kuidas iganes seda nimetada, korras ja puhas oleks, lisaks on vaja graafiku alusel nt hommikusöögi nõusid pesta vms.
Tänane päev oli ses suhtes lahe, et vähemalt ei sadanud. Aga minu piirkonnas olid vist pooled majad sellised suured ja treppidega, nii et iga ukseni jõudmiseks pidi esmalt 10-15 trepiastet pidi üles minema, seejärel jälle alla, värav selja taga kinni ja voilaaa, kõigi majadega sama jama ... ma arvan, et seda ei saagi ette kujutada, et mis tunne see. Seda peaks ise nägema ja kogema - noh, mitte, et see midagi eluks hädavajalikku oleks :D
Enne jäi kirjutamine pooleli, nüüd on juba nii õhtusöök kui Portugali keele tund möödas. Kell on 21:32, hiljemalt kell 22 läheme tavaliselt magama ära, sest äratus on kell 6:30 ning üldiselt oleme nii väsinud, et uinume otseses mõttes sekundiga - noh, mitte et magamajäämine minu jaoks kunagi mingi probleem oleks olnud.
Õhtusöök oli super hea: Roman tegi mingit huvitavat kastet sibula ja küüslaauguga ning kartulid oli ka kuidagi teistmoodi tehtud - ses suhtes on põnev, et igaüks toob endaga erinevad harjumused/asjad kaasa ja siin on äkki kogu selle kupatuse Meeting Point :)
Esmaspäeva tulemused ripuvad ka juba seina peal .... mul on kõige parem tulemus, kuigi ega see tulemus ei sõltu kuigi palju meist endist, noh, võib-olla natukene sõltub, aga suht masendav on mõelda, et käisin 1000 maja läbi ja sain vaid 23 kotti - enamikel oli alla 20 ehk siis 980 lehte on täiesti tühja jagatud. Aga kuna me ei tea, kust need kotid tulevad, siis paneme igale poole lehe - lihtne,kaugelt majale peale vaatadates ei oska prognoosida, kas siia on mõtet või ei ole mõtet, tulemus on 2 päeva peale lehe jätmist näha.
Meie äris on samamoodi, esmapilgul ei saa ju aru, kes on see õige. Ja me teame, et enamik läheb aia taha, s.t teed nii palju tühja tööd, aga samas teame ka seda, et kui teatud hulk seda tühja ja esmapilgul mõtetut tööd ära teha, siis ilmuvad äkki kusagilt mõned ÕIGED .... ja siis pole enam kahju, et see suurem osa tööst luhta läks.
Sest kui info on olemas, et see on normaalne, et äri käibki nii, et enamik tööd teedki lihtsalt seepärast, et teatud kriitiline mass läbi võtta ja sa tead, et enamik on valed inimesed, siis on kõik lihtne ja arusaadav. Noh, nagu meie leaflet´ing, ma tean, et üle 950 lehe panen otseses mõttes tühja.
Mäletan T lauset, et hommikuti sa ju ei karju oma kuuma tee või kohvi peale, sest sul on olemas info ja kogemus, et lõpuks see nagunii jahtub ja siis sa lihtsalt rahulikult ootad. See tõde kehtib absoluutselt kõikjal.
Täna tõmbasin oma mõtetes paralleeli näiteks majade ja koertega. Kuna vahetult enne meie tulekut oli kaks meie inimest koerte käest hammustada saanud, s.t koer oli uksepilu vahelt hambad näppu löönud, siis meile räägiti kümme korda:
"Keep your fingers, use pen or something, don´t put your fingers inside of the door!"
Ühesõnaga oli mul olemas info, et iga ukse taga võib olla grazy koer, kes on terve aja oodanud, et keegi ukse taha tuleks, et siis lataki vastu ust karata. Kuna mul on see info olemas, siis olen iga ukse taga selleks laksuks valmis - mõned korrad on sedasi juhtunud ka, et sisuliselt lükkan pastaka abil selle leafleti otse koera hammaste vahele, kuigi vahest ei hakka lolli mängima:)Aga kui mul seda eelinfot ei oleks olnud, oleksin vist juba esimesel päeval shoki saanud .... aga kuna ma teadsin, et see on normaalne, et nii peabki olema, siis polnud paanikaks põhjust.
Ja kuna hommikul minibussis sõites jõudsin eile pooleli jäänud Dornani plaadi lõpuni kuulata, siis ka see loogika kehtib kõikjal. Nii äris, meie praeguses programmis ja kõikjal mujal ka...
Everything is very simple
You LEARN
You DO
You TEACH
You DUPLICATE
/Jim Dornan/
You LEARN
You DO
You TEACH
You DUPLICATE
/Jim Dornan/
Meil ongi praegu lihtsalt see, et need, kes olid enne meid juba alustanud. Nad ise õppisid nende käest, kes siin enne olid. Seejärel tegid ise, nüüd õpetavad meid, s.t duplikeerivad oma teadmisi/kogemusi, et meil kogu see asi valutumalt läheks. Võib küll mõelda, et mis mõttes, leaflet´ing on selline asi, et mida siin õppida, aga see on metsik SÜSTEEM, mis siin taga on. Mis loogikaga erinevaid piirkondi läbi kammitakse, kuidas asjad on korraldatud, kes ja kuidas mille eest vastutab jne jne.
Kui ma sama loogikaga äri vaatan, siis saan aru, noh, me kõik oleme ju targad teoreetikud ... ma õppisin ja ma õpetasin, aga kuna see I DO jäi kasinaks, siis oli kopeerida vaid seda õppimist ja teiste õpetamist, aga sellest ei piisa ...
Et siis sellised mõttekesed minu peas täna enne magama minekut. Olen proovinud, et ma ei mõtle - kohati olen õnneks liialt väsinud, et mõelda, aga üldiselt ma veel ei saa ... see on see oskus, mida proovin lähiajal omandada, et oskaksin lihtsalt OLEMAS OLLA, ilma et mõteksin, mida kõike tegema peaks, teha võiks.
Õnneks või siis kahjuks on meil päevakava otseses mõttes minuti pealt ära sisustatud, nii et ega väga palju oma mõtete mänguruumi ei jäägi.
Ilusaid unenägusid!!!
No comments:
Post a Comment