...las fotod kõnelevad iseenda eest

13. nov
Teisipäev
19:46

Hmmmm, kust ma alustan? Nagu kellaajast näha, siis ei ole öö, vaid täiesti normaalne aeg. Enamik meist on Planet Aid´is presentatsiooni õhtul, aga ma sain õnneks koju jääda, sest see magamata öö annab tunda ja mitte vähe ...


Eile ei olnud hullu midagi, pigem oli energiat ülearugi, nagu eile tehtud fotode pealt näha võib. Nimelt oli meie esimene päev kuupiletitega ja päris hea tunne oli, kui ei pidanud kogu aeg neid pensikesi oma taskust taga ajama, et piletit osta.
Igal hommikul jalutame (loe:kõnnime väga kiiresti:) läbi Birminghami kesklinna ja möödume BULLRINGist ehk suurest kaubakeskusest, mille ees on BULL. Seesama, kellega mul pilt tehtud. Lisaks leidsime laost paruka ja prillid, millega niisama lolli mängisime, sest vastasel juhul mööduksid päevad väga pikalt ning igavalt.
Aga tänane päev on küll selline, mis võiks parem olemata olla. Laos oli meeletult tööd, mu jalad olid rasked kui tina, nii et ainult tahtejõud vedas mind edasi.

Täna proovin juba 9 paiku voodisse minna ning ehk saan end normi tagasi. Kui enne ei saa, siis nädalavahetusel Iirimaal ema juures magan – jap, loodetavasti saan minna. Pilet peaks juba minu poole teel olema, vahest on ikka hea, kui ema lennufirmas töötab. Ma ei jõua neljapäeva ära oodata, kuigi see tuleb kiiremini, kui arvan...ma tean seda.


Kuna millegi huvitava kirjutamine eeldab seda, et aju natukene töötab, siis on täna hea konkreetne, lühikene ning igavavõitu üldine jutuvada. Väsimuse astet saan enda puhul sedasi mõõta, et kui ma enam inglise keelest aru ei saa, siis ma järelikult lihtsalt ei jaksa enam kuulata.
Täna bussis oli Livaga nii naljakas, ma lihtsalt ei saanud mitte midagi aru, mida ta minuga rääkis, sest mu aju oli vist juba talveunes ning keeldus mulle sõnu tõlkimast. Siis me leppisime kokku, et ta võib minuga rääkida, aga ärgu vastust oodaku.

Fotode lisamine on vähemalt väga kiire, nii et las täna fotod räägivad iseenda eest!