Midagi ja samas mitte midagi

Kell on 23:22 saanud, selja taga on väga omapärane päev, sest Jan läks Lenat lennuki peale viima, seejärel Manchesteri ja tuli alles hilja õhtul tagasi ning see tähendab, et meie Study Day oli selline peaaegu olematu. Koristamine, mis sellega koos käib, jap, seda me tegime, maja on puhas ja korras:)
Aga üldiselt lihtsalt olime kuidagi terve päeva ja tegime midagi ja samas mitte midagi. Olen kaks filmi ära vaadanud. Nendest viimane - "Hornblower"- sai just läbi.
Täna oli üks nendest päevadest, millist siin olles veel olnud ei ole.
Esiteks see, et ma pole vist oma elus nii kaua aega vannitoas veetnud kui täna ja seda mitte üldse seepärast, et ma kaua pesemas oleksin olnud.
Meil on teisel korrusel kaks vannituba. Üks, kus on kraanikauss ja WCpott ning teine, mis on suht suur, sest seal on WC, kraanikauss, dussikabiin ja lisaks ka vann. Aga selle vannitoa teeb suureks vist eelkõige see, et laed on meil majas mega kõrged, nii et kui minu ülesanne oli vannitoa seinad sellest niikusest tekkivast mustast sodist puhtaks pesta, siis ... tjaaaa, ütleme, et see võttis aega ja oli omajagu keeruline, sest ma pidin kogu aeg selle lahtikäiva redeli abil üles ronima ning siis taas alla ning põrand oli libe, nii et mässamist kui palju. Aga vähemalt on see nüüd vähemalt tänaseks puhtamaks puhtam.

Õhtul kella 19 paiku avastasin, et ma pole õue jõudnudki.
Seejärel tegime koos Janaga õues mingi 40 minutilise ringi. Lihtsalt kõndisime ja rääkisime elust ning asjadest.
Ta on läti keeles enamik Sirje raamatuid läbi lugenud, nii et jututeemasid meil jagub.
Õues on hea, vaatamataa sellele, et ilm on sombune, udune ja vihmane, aga õnneks suhteliselt soe. Nii et see lumi oli ainult ühe-õhtune ajutine nähtus ja mingist talvest kui sellisest siin vist ikkagi unistada ei tasu.

Kuigi ma arvasin, et lahe, küll ma nädalavahetusel kirjutan igasugu asjadest, siis olgem ausad, ma ei viitsinud täna mitte kui midagi teha ja ega ei viitsi ka praegu.
Seepärast ongi kahju, et sel hetkel, kui vaim peale tuleb, et lahe, sellest või tollest tahaks nii väga kirjutada, ei ole võimalust neid ideid jäädvustada, sest PEAB tegema midagi muud ja kui on võimalus, siis enam ei ole seda õiget tunnet peal. Nokk kinni, saba lahti ...blaaaa-blaaaa... taas imen pastakast juttu välja, kirjutan kirjutamise päras, aga mulle see ei meeldi, nii et vsjoooooo byeeee