Täna on teisipäev ja see tähendab, et tavaliselt läheme Planet Aid´i majja, kus meil on mingid ühised ettekanded, presentatsioonid vms, aga täna tulevad nad kõik siia. Meie naaber tuleb islamist rääkima, nii et tõotab igati põnev õhtu tulla. Ma küll hästi ei kujuta ette, kuhu me nad paneme, sest meid on selle pisikese maja kohta tõeliselt palju, aga ju kuidagi ikka saab. Aga see tähendab seda, et õhtu on sisustatud ning pole rohkem aega kirjutada.
Täna oleme ses suhtes taas õnnega koos, et saime taas oma minibussiga tagasi, aga homme on viimane päev, kui nad meie lao piirkonnas leaflet´ivad, nii et siis saab meie hea põli läbi. Mis mõttes hea põli? Aga ses mõttes, et tavaliselt astun sel hetkel uksest sisse, aga praeguseks on mul juba õhtusöök söödud, fotod siia üles laetud ja teistega muljed vahetatud.
Aga miks ma selle MEREga seotud pealkirja panin? Sest kuigi ma panin ühe foto juba pühapäeva alla üles, pole ma sellest suurt rääkinud, et mis ja kas ja kuidas see mere ääres käimine välja nägi.
Pühapäeval, kui peale lõunat HULList ära tulime ja oma kallite jaapanlastega hüvasti jätsime, pakkus Lena välja, et kuna ookean ei ole üldse kaugel, siis äkki soovime mere äärde minna ning seda ei pidanud meile kellelegi teist korda üle ütlema, sest mis meil selle vastu sai olla.Panin juba pühapäevase teksti juurde tegelikult foto sellest, kuidas peale HULList lahkumist mere ääres käisime .... avastasin, et pole kuu aega merd näinud, sest eile sai mul täpselt kuu täis, mil Eestist ära tulin - tähtpäevade fänn, nagu ma alati olen olnud.
,
Kui tavaliselt vaatavad inimesed enne kaarti ja siis lähevad kuhugi, siis meiega on vastupidi - istume bussis ja meid lihtsalt viiakse kuhugi ning hiljem siis huvi pärast vaatame kaardi pealt ka järele, et kus me siis ära käisime.Otsisime ka selle Shotimaa linna BEGGAR´i üles, kus me kolm päeva olime, nii et nüüd kujutan vähemalt geograafiliselt natukenegi midagi ette, et kus kandis me parasjagu oma vahva bussikesega ringi kärutame.
On omamoodi lahe ja teisalt kohati tobe, kuidas Clothes and Shoes Collection sõnum meiega kogu aeg kaasas on.Pole vahet, kas oleme mere ääres või kusagil mujal, aga vähemalt tõmbame tähelepanu, nii et mis seal ikka ....
Aga MERI on lahe, mind tõmbab sinna iga sekund, minut ja tund - noh, need tegelt laulusõnad, aga tegelikult ka. Kui mul vähegi võimalus oleks, siis mina vist ainult vee ääres oleksingi. Pole siis vahet, kas ilm on mega ilus, mega tuuline, vihmane või midagi sootuks muud.
Ma lihtsalt tunnen, kuidas meri rahustab ja tasakaalustab.Seepärast ei jõuagi ära oodata, millal Taani kooli saame, sest seal on meri maja kõrval kogu aeg - vähemalt pildi peal on sedasi :) Eks see näha ole, milline reaalsus välja näeb.
Mulle meeldiks võtta suur alus ja hästi suur papp või midagi, õlivärvid ning siis lihtsalt seista ja maalida. Ma ei ole küll nii ammu korralikult midagi joonistanud, aga ega see tulemus polekski oluline, protsess on põhiline. Olen sellest juba ammu unistanud ja tegelikult ma üldse ei kahtle, et kõik unistused, millesse väga uskun ja mille nimel olen valmis pingutama, saavad ühel päeval teoks, küsimus on vaid ajas ... - olgu selleks siis nii väike asi, nagu õlivärvidega mere maalimine või midagi suuremat.
Selle kohta kirjutasid Tuuli ja Ermo minu lahkumise raamatusse nii kenasti:
"Pole otseteed sinna, kuhu jõudmine on vaeva väärt!"
Praegu tunnen, et täpselt sedasi ongi ja kui mul tuju ära läheb, siis tuletan seda lauset endale meelde. Minu lõppeesmärk ei ole ju riideid pakkida ega lendlehtedega kusagil ringi joosta. Vajan seda etappi iseenda leidmiseks, isiksusena arenemiseks ning oma piiride/võimete tunnetamiseks, et oskaksin/suudaksin hiljem saavutada seda, mida TEGELIKULT soovin.
Praegu olen soovinud otse minna - KIIRESTI ja KOHE - aga ma ei ole selleks võimeline olnud. Pigem on minu enda eesmärgid ja endale seatud normid mind igas mõttes rõhunud, sest ma olen end sundinud ja kohustanud, saamata aru, et saab ka teisiti. Seni on kõik olnud teoreetiline teadmine, millest paraku pole kasu, kui seda praktiliselt kasutada ei oska.
Enne, kui saan midagi/kedagi teist juhtida, on mul vaja iseennast juhtima õppida ning see on suurem kunst, kui ma kunagi arvanud oleksin, aga iga päev natukene teeb kokku palju :):)
Praegu olen soovinud otse minna - KIIRESTI ja KOHE - aga ma ei ole selleks võimeline olnud. Pigem on minu enda eesmärgid ja endale seatud normid mind igas mõttes rõhunud, sest ma olen end sundinud ja kohustanud, saamata aru, et saab ka teisiti. Seni on kõik olnud teoreetiline teadmine, millest paraku pole kasu, kui seda praktiliselt kasutada ei oska.
Enne, kui saan midagi/kedagi teist juhtida, on mul vaja iseennast juhtima õppida ning see on suurem kunst, kui ma kunagi arvanud oleksin, aga iga päev natukene teeb kokku palju :):)
No comments:
Post a Comment